Ja järgmine läks..

Tulla, et minna ja minna, et tulla.. Kui ma hakkan nüüd mõtlema oma lähedastele sõpradele on kaks Prahas, üks Londonis, teine Riias, kolmas Madridis ja meie Viinis ja nüüd siis Tamm Usas...naljakas, kas pole? Kodumaa on saanud puhkuse kohaks, kus perekonna liikmeid justkui üle käiakse vaatamas, et siis jälle oma kaks jalga teele seada. Nii ka Diina minekut tegigi, et oma American Dream teoks teha ja iseendale näidata, et ei ole olemas võimatuid unistusi. 

ja nii me talle lehvitame ja kahe käega tagasi ootame..

Damn Good Good Good

19 down 18 to go

Nad teevad tööd-teevad tööd-nii päeval kui ööl. 

Ühel päeval pistsime oma näod külma õue päikese kätte kuskil 15 kilomeetriks. Jõudsime ära käija Swerige Königi kojas ja Revalit vaatamas.. kuidas kuldsete volangide ja siniste sametite ja teemante täis kroonide all see elu käib... Sedamoodi eluks oleks siis vaja kirjutamistuba, joonistamistuba, hommikusöögituba, lõunasöögituba, õhtusöögituba jaa nii edasi.. natuke nagu isegi kahju hakkas sellest inimesest, kes selles kõiges hakkama peab saama ! Edasi põrutasime mööda Stockholmi ilusaid saarekesi ja Gröna Lundi..

Täna oli mõnna päikeseprilli pühapäev, et peita oma natuke liiga kaua üleval olnud silmi sushi kandiku taha ja proovisaali tantsusammude valda. No nii mõnna!

Homseks on suurema ettevõtmise ajel tulemas Tammekese Farewell, et ta Suurde Õuna Säraküünal perses minema sütitada. 

Keeps going better and better :)

Keit ja tema tibu Robin ja Mina

Neon Indian

10 down 26 to go

Liftiga hommikuse kohupiima järgi ja ilmavalgusse sõites, tuli alati naeratavail suul Puussepp, kes hoiatas meid tänase tormi eest. Viimased päevad mööduvad üha sagenevate proovidega, kus vahetame järk järgult vanasid uute vastu. Päeva toob päikest meie uus kaaslane Robin, Keidu väike sinisilmne päike, kes homme saab 2 kuuseks! Peab vist ühe Best Pary Ever taeva poole selleks puhuks paugutama..

sailing

Day 1 of  36.
Selles teise deki paari ruuduses konkus on omad asjad. Minu jaoks võluasjad, mis pakuvad õigel hetkel pimedust ja valgust ja naeru ja pisaraid ja tunnet, et oled õiges kohas tegemas õiget asja. Ja et saad tegeleda millegagi, kus süda ja vaim on õnnelikud iga päev..
Õhtuste kohustuste järel lasime Martini Asti voolata päris õigesse klaaspokaali, mitte saunaruumist näpatud plastiktopsi ning veetsime öötunnid kajutis 9202, leiab ka punase vaiba ja sviidiukse tagant, kus on kuldne viide President. Toomaski oli eelmine aasta seal ööbinud, võtsime siis ka ühe toosti tema nimel..
Päris esimene läks üllatavalt hästi, tunne ja emotsioon oli hea, sest suutsime Ivo kõrvalt ka seenioritelt endale paar aplausi välja näpistada..