There are 3 sorts of people in the world: Immovable people. The people who are moveable. The people who move. Those are the ones, who can make a revolution, in the best sense of the word -Benjamin Franklin.
Sisenesin juulis hõisates välisministeeriumi Islandi väljaku majja, lootes leida sealt eest midagi huvitavat, õpetlikku, midagi tarka ja vaimustatavat. Esimesed nädalad aga möödusid igavust trotsides ning minuteid lugedes. Elu reedest pühapäevani võttis sisse oma täielikult õigustatud vormingu. Lisaks veel need argipäeva hetked, mis said alguse täpselt kell 5 õhtul ja olid läbi järgmise päeva 8.30ks. Kui ma pidevalt mõningatele halasin oma suutmatusest harjuda inimestega, kes ongi sellise töö jaoks loodud, kus mõtlemisega tegeleb 3 levelit kõrgemal sinu ülemus ja arvuti klaviatuuris selgeks õpitud kombinatsioonid, siis aitäh mõistva suhtumise eest. Mida nädal edasi, seda rohkem harjusin ära mugava olenguga ning õppisin ära ka varajase tulija nipid ja mitte lõunatel käimise, et tunneksin südametunnistusel kergendust, kui kontoriukse kell 2 seljatasin. Pidevalt, mõningatel päevadel ka 3-4 korda erinevatelt inimestelt uute tööülesannete küsimine viis pärast 2 kuud ka mõningate tulemusteni. Erinevalt teistest praktikantidest sain modereerida kodulehte, luua eestit tutvustavat trükist ja ka luua Avaliku valitsemise partnerluse strateegiat. Viimased ülesanded olid iseenesest huvitavad ja õpetlikud. Selle eest olen tänulik, kuid jään kahtlevale seisukohale paljude inimeste arusaamast praktika osas. Kas praktikant on see, kes peab käima ukselt uksele ja anuma tööülesandeid? Tundsin end esimestel nädalatel üsna näruselt. Kui ma pakun enda kaht kätt, teravat mõistust ja tasuta tööaega ja teie riigipead ei oska sellega midagi peale hakata, siis milleks mängida mingit segast poliitmängu, kus eeskujulike riigitöötajatena justkui täidate "oma kohust". Kohusetäitmisel ei ole oluline ainult algatus vaid ka teostus. Miks on võimalik olukord, et praktikant tuleb esimesel päeval tööle ja teda ootab ees 5 teist töötut praktikanti koridori peal ning vastus, et "ülemus" ja temaga koos ka tööülesanded saabuvad 2 päeva pärast, seniks aga ela sisse! Siiski, saades teada, et ma olen palju enamaks suuteline, tean ma nüüd vähemalt, mis tööd ma kindlasti tulevikus ei hakka tegema. Samas on ka selgem pilt sellest, mida ma tahaksin teha. Kahjuks on välispoliitiline institutsioon meie riigis ainult üks ja eks ma selle palava pudru või siis üpris jahtunud oma ümber pean tiirlema, kust uksest siseneda aga on küsimus, Järgmise sammuna prooviks õige uuesti natuke kaugemalt kui kodumaa pinnalt. Ma sisendan endale pidevalt Hannele sõnu, et tee alati natukenegi rohkem, kui sinult oodatakse.
Põruta kuu poole. Isegi kui Sa mööda lendad, maandud Sa tähtede seas.
M
