Siis kui raamatukogus 500 nimese seas hakkab sinu arvuti avamisel maksimum volüümil Bruno Marsi mängima. Kõik naeravad. NOT.
esmaspäev, 16. detsember 2013
Aeg on öelda, kuidas päris elus inimesed sind petta julgevad.. Esiteks, kui peaksid kunagi elus tegema mingit kaupa Indialasega, siis jookse palun kaugele, ära tagasi vaata ja täna jumalat, kui selleks liiga hilja polnud. Kui kolisime Gerlgassele, siis õndsast Buddhast valgustatud Pranjal tundus olevat nagu kõik täna väga populaarseks kujunenud "valgustatud" inimesed, kes toituvad õndsusest ja armastusest, mitte kindlasti lihast, alkoholist või tubakatoodedest, sest nende õndsusel pole kõigeks selleks sitaks nende kehas ega vaimus ruumi.. Noh tetate küll, neid. Üldiselt, vabandust küll, aga rohkem on nende inimeste tööks ja vaevaks kritiseerida ja enamasti vinguda kõige halva üle, mida kapitalistlik maailm toodab ning mitte midagi selle juures ära teha, et midagi muutuks. Kui leidsime endale uue korteri, siis ütlesime talle 1.detsember, et tahame välja kolida nii pea kui võimalik, seega nii pea kui uus inimene on tuppa leitud. Esimene probleem, mis selles rägastikus tema enda kaitseks tõstatas oli see, et kui me tahame välja kolida, siis me peame ütlema kaks kuud enne kuu lõpus, mitte kaks kuud enne 1sel kuupäeval, sest nii normaalsed inimesed toimivad.. Oleks siis ta selle oma lepingusse pannud, teaksid ka teised ebanormaalsed neist arusaamadest. Edasi hakkasime pingsalt otsima uusi inimesi, esimesega nädalaga pm kolisime kõik asjad uude korterisse, koristasime Gerlgasse korteri puhtaks ja korraldasime umbes 7 vaatamist erinevate inimestega. Pärast kõike seda leidis tema, et poisid ei sobi (ta ise on 34 aastane mees, kelle vanus on salastatud, me leidsime ta sünniaasta Meldezettelilt) JA oleks tore leida muusikakoolist klveritudengit, kuna tema tahab õppida klaverimängu ja siis see tüdruk saaks hakata talle klaverit õpetama. Siis moslemitega ta läbi ei saa, see rahvus lihtsalt ei sobi talle. Venelased on bitchid, nemad ka ei lähe arvesse. Hiinlased on vargad, oma kodu nende kätte usaldada ei saa. Sul peab olema töö, inglise ja saksa keele oskus ja kolima sisse pikaajaliselt ja temal peab olema südames see tunne, et emotsionaalselt kõik klapiks. Noh TEAD JU KÜLL SEDA EMOTIONAL CONNECTIONIT. Nii, seejärel teavitas tema, et enne kui meie sisse kolisime, poolteist aastat tagasi, kutsus tema gaasi küttekeha puhastaja, kellele ta maksis umbes 180 euri ja kellele ta andis oma korteri võtmed, et nad selle töö ära teeksid. Need olid muidugi murid, kes ta üle lasid ja mitte midagi ei teinud. Nüüd, läks aasta mööda ja gaasikeha läks katki, mingi jupp tuli ära vahetada (120 eur) ja tuli teha uuesti puhastus (180 eur) mida ta polnud teinud 6 aastat. See siis tähendab, et me võlgneme talle nii selle vana puhastuse arve kui ka uue puhastuse ja paranduse arve. Meie ütlesime, et meie kolime välja, meil on uue korteri üür kaelas ja meil seda raha pole. See, et keegi sind poolteist aastat tagasi üle lasi, on tõesti sinu kahetsusväärselt rumala pea mure. Esiteks on see tema vastutusala, lepingus selliseid kulusid kirjas pole ja ainuke variant, et ta seda üksinda maksma ei peaks, küsime meie uuelt üüriliselt 150 eur Annual Heating System Maintainance fee, mis siis tuleb kord aastas maksta, sest gaasikeha tuleb kord aastas puhastada. Leppisime nii kokku, ta oli nõus. Nüüd, mitu nädalat ja vaatamisi hiljem ta nõustus ühe Hiina tüdrukuga. Meie olime juba ammu ära kolinud ja nädal aega elanud oma uues kodus. Leppisime kokku, et ta lähme sinna, et ta annab meile deposiidi tagasi. Läksime kella 12ks sinna ja ta andis meile deposiidi, siis küsisime, selle Hiinaka numbrit, et temaga kontakteeruda ja poole kuu üür tagasi saada, mis me Pranjalile juba detsembri eest maksime. Seejärel ütles ta, et tegelikult maksis see Hiinakas juba talle selle poole kuu üüri ja selle 150 euri gaasivärgi eest, mille aga tema endale jätab ja lisaks arvutab ta maha 150 euri service fee'd rahast, mille ta meile pidi andma, KUNA meie käitume temaga nii ebaviisakalt ning üleüldse ta taganeb meie kokkuleppest, sest nii ei ole aus ja nii ei tehta ja meie ikka sellised halvad inimesed oleme. Ühesõnaga Indialane tahtis meilt välja petta poole kuu üüri ja 150 euri, selle maha vaikida ja meid minema saata. Siis me seal karjusime ja vaidlesime, kuni ta juba meie deposiidi 800 euri ka endale tagasi võttis ja karjus, et me võime kohtusse ka minna, kui tahame. Ühesõnaga, idioot. Petis. Värdjas. Ausõna, ma ei taha enam ühegi sellisega mitte kunagi mitte midagi tegemist teha. Mitte kunagi. Ja palun sääste ka end sellest vaevast. Löök tuleb ikka ja alati sealt, kust sa seda kõige vähem ootad.
kolmapäev, 11. detsember 2013
Hästi !
Kõik lõppeb ju lõppude lõpuks ikkagi hästi. Hästi lõppes see minu jaoks eile kell 1 öösel kui Marina ja tema Moldoovia boyfriend oma roolijõuetu saraga mind Rennwegis maha viskasid, sest trammid enam ei käinud ja väsinud naistele tuli töö juurde järele tulla.. Kohtusime Marinaga kell 16 Grand Hotelli vestibüülis, mis jõululikult punasesse ja kuldsesse kuuske oli ära ehitud ja siis veel mõned tiigrite topised, et kliendid end koduselt tunneks. Marina ja Marianne olid järgnevad 9 tundi Hiinlasest Härra Quini käsutada, et teha ühe Niki TEISE aasta sünnipäev vastavalt vanemate kujutlusele väärikalt vastuvõetavaks. Üritus toimus Grand Hotelli kõige suuremas kontsertsaalis, kus lühtrid olid umbes minu kodu suurused. Üritusele oli kutsutud lisaks laste meelelahutuse tiimile ja kogu meie kremplile (mitu batuuti, pallimeri, näomaalingud, õhupalliklounid, maalimis-meisterdamisnurk, sõiduautod jne) veel catering, LIVE Ooperilaulja, naislaulja, saksofonist ja nende 5 aastane peretütar, kes PÄRISELT ka laulis kõiki Rihanna laule identselt. Nagu for real. Kõik filmisid, see oli X-Factor otselülituses. Ja see kuidas ta oma pisikesele vennakesele laulis perfektses inglise keeles sünnipäeva laulu, oli nagu Beyonce Halo UN'is. See oli uskumatu. Kõik lapsed olid venelased, kuid nad õpivad inglise keelses rahvusvaheliste perede koolis ning nad räägivad ka perfektset saksa keelt, sest nad ju elavad siin Viinis. Ideaalne kombo, kas pole? Muidugi oli omaette vaatepilt ka naiskülaliste ehk siis 30-aastaste emmede ja rikaste isside, ehk siis 60-aastaste ärimeeste rõivastusetikett. Enamasti oli kõikide riietustel kumamas kas Swarovsky või ehtsate teemantite helk... Uskumatu! Ma ei taha teada, kuidas väike Prints Niki, nagu mitmes sünnipäevakõnes temale viitati, korraldab oma 50ndal sünnipäeval.... Reis kuule?
pühapäev, 1. detsember 2013
esimene ja viimane esimene detsember aastal 2013. Ma loodan, et kõik on rahul sellega, kus ja kellega nad seda päeva vastu võtsid või mööda saadavad. Märka elu ja inimesi enda ümber ning ole tänulik, et oled seal, kus oled. Jõulud on alati minu jaoks olnud (m)ärkamise aeg, mil väikesed ja silmale nähtamatud asjad leiavad väärtusliku koha inimeste südametes. Mõned kindlasti näevad selles jõulu psühhoosis massi tarbimist mõttetute trendide toiteks, kuid mina tahan uskuda, et kõikide kingituste taga peitub siiras soov ja rõõm teha head teistele. Tee väikeseid asju, üllata inimesi ning soovi neile head. Lihtsalt, ole esimene, kes märkab kadunud kinnast lumes või inimest, kel jääb sent puudu kassas või vii kuuma teed kojamehele, mine jaluta koeri varjupaigas või leia kodu mõnele eksinud neljajalgsele tänaval.
Ole hea :)
Tellimine:
Postitused (Atom)