Sügis on käes. Ei, lehed veel ei kolletu, vihma ei saja ja jopet ka ei kanna, küll aga maski ja õhukest kampsunit. Kummaline on taas jakke ja pikkasid pükse kanda, kui 4 kuud pole kordagi midagi peale pidanud võtma. Beijingis tuleb sügis märgatava õhusaaste tõusuga. Tavaliselt saab veel septembris ja ka oktoobris nautida imeliselt puhast õhku, päikest ja pilvi, kuid tundub, et see aasta meil ei vedanud. Viimased nädalad on olnud päris halvad. Igahommikune telefoni ekraan näitab lillat värvi, mis on järgmine level juba päris halvast punasest ja tähendab, et parem oleks püsida kodus. AQI, air quality index on kodeeritud nii, et roheline tase on 0-50, mida tõlgendatakse kui "hea", kollane on 51-100, mis tähendab "keskmine", oranž on 101-150, mis tähendab "ebatervislik tundlikule tervisele",151-200 on punane, mida loetakse "ebatervislikuks", 201-300 on lilla, mis tähendab "väga ebatervislik" ja siis on tumepunane 300+ ehk ohtlik, mis toob kaasa suuri terviseriske kõikidele inimgruppidele. Sealt 300st edasi enam nad värvikategooriat ei määra, sest sealt edasi pole enam vahet kui suur see number on, sest saaste avaldab sealtmaalt halba mõju kõikidele, kes seda endale sisse hingavad või siis sisse söövad. Jah, saaste tungib ka maapinda, millest kasvavad kõik juurviljad ja puuviljad ja rohi, mida sööb see lammas ja lehm, keda sööd sina. Ma vaatan alati kahjutundega neid väikeseid lapsi, kes saastatud päeval väljas jooksevad ja seda õhku sisse ahmivad. Nende vanemad isegi ei kaalu neile maske ette panna. Jah, mis lapsepõlv see ka oleks, kui ei saaks näha oma sõbra naeratust, mis maski alla peidetud on.. Aga, kui selle vahetuskaubaks on terved kopsud ja terve süda ja pikem elu, siis kindlasti kannaksid minu lapsed õues maski. Kas siis kilpkonna piltidega või lillelisi ja roosasid, aga kannaksid. Kuigi tõesti, üleüldse ei soovitaks ma kellelgi oma lapsi siinses õhus üles kasvatada.
Minu esimene tööleping kestab kuni 13nda oktoobrini ja seni ei teadnud ma, mis must päris täpselt edasi saab. Nüüd aga pikendati minu lepingut aasta võrra. Tegelikult sain ka Project Executive'st Project Officer'iks ja kasvas ka palganumber, mis annab põhjust siia jääda seniks, kuni kodumaalt või mõnest puhtama õhu ja rohelisemate aasadega riigist mulle paremat pakkumist ei tehta. Selle lepingu saan nimelt alati 1-kuulise etteteatamisega üles öelda. See tähendab seda, et kui Eestis tuleb talveks kuur puid täis varuda, siis siin pean endale varuma ühe eriti hea õhupuhastaja magamistuppa :)
Täna on tegelikult päris hea päev, sest saime esitatud 500-leheküljelise turu-uuringu, mida kirjutasime 3-liikmelise meeskonnaga kuu aja jooksul. See aeg oli väga lihtsalt öeldes kreisi. Oli pisaraid, kurjasid emaile, vihastamast, sõnelusi ja pahandamist. Viimasel nädalal töötas tegelikult kogu meie ettevõte selle turu-uuringu kallal, sest lihtne matemaatika ju ütleb, et 10 lehekülge päevas toota tipptasemel majanduslikku teksti täiesti tundmatute riikide, Indoneesia, Vietnami ja Singapuri lõikes täiesti võõral teemal käib natuke üle jõu. Igatahes oli täna esitamise tähtpäev ja me saime sellega hakkama. Enne Koreasse minekut töötasin ma ühel nädalal 62 tundi, nii et väikene puhkus aka viisareis oli väga väärt põgenemine. Korea oma uskumatus kunstikirevas õhkkonnas oli imeline. Muusikat, võitluskunste, tantsu, moodi ja toitu, kõike tarbisin nii palju kui 5 päeva jooksul minusse mahtus. Isegi Hiina viisaametnikud olid meeldivalt vastutulelikud andes mulle järjekordse 3kuu viisa, mis ilusti venitab mu siinviibimise jõuludeni välja. Issand, ma ei kujuta juba praegu ette, kuidas oleks tagasi kodus olla. Lumehangede vahel suusariietes mändide all mängimas lumesõda..
Minu esimene tööleping kestab kuni 13nda oktoobrini ja seni ei teadnud ma, mis must päris täpselt edasi saab. Nüüd aga pikendati minu lepingut aasta võrra. Tegelikult sain ka Project Executive'st Project Officer'iks ja kasvas ka palganumber, mis annab põhjust siia jääda seniks, kuni kodumaalt või mõnest puhtama õhu ja rohelisemate aasadega riigist mulle paremat pakkumist ei tehta. Selle lepingu saan nimelt alati 1-kuulise etteteatamisega üles öelda. See tähendab seda, et kui Eestis tuleb talveks kuur puid täis varuda, siis siin pean endale varuma ühe eriti hea õhupuhastaja magamistuppa :)
Täna on tegelikult päris hea päev, sest saime esitatud 500-leheküljelise turu-uuringu, mida kirjutasime 3-liikmelise meeskonnaga kuu aja jooksul. See aeg oli väga lihtsalt öeldes kreisi. Oli pisaraid, kurjasid emaile, vihastamast, sõnelusi ja pahandamist. Viimasel nädalal töötas tegelikult kogu meie ettevõte selle turu-uuringu kallal, sest lihtne matemaatika ju ütleb, et 10 lehekülge päevas toota tipptasemel majanduslikku teksti täiesti tundmatute riikide, Indoneesia, Vietnami ja Singapuri lõikes täiesti võõral teemal käib natuke üle jõu. Igatahes oli täna esitamise tähtpäev ja me saime sellega hakkama. Enne Koreasse minekut töötasin ma ühel nädalal 62 tundi, nii et väikene puhkus aka viisareis oli väga väärt põgenemine. Korea oma uskumatus kunstikirevas õhkkonnas oli imeline. Muusikat, võitluskunste, tantsu, moodi ja toitu, kõike tarbisin nii palju kui 5 päeva jooksul minusse mahtus. Isegi Hiina viisaametnikud olid meeldivalt vastutulelikud andes mulle järjekordse 3kuu viisa, mis ilusti venitab mu siinviibimise jõuludeni välja. Issand, ma ei kujuta juba praegu ette, kuidas oleks tagasi kodus olla. Lumehangede vahel suusariietes mändide all mängimas lumesõda..