Täna helises äratus pärast väga lühikest und kell 7.30, et end voodist välja kukutada ja sooja duši alla venitada.. Uni jäi lühikeseks, sest crashisin Kristeniga, Hannele korterikaaslasega eile ühe Eesti kuti Mareku juurde soolaleivapeole.. Ootamatult olin ümbritsetud 10st eestlasest ühes väikeses magamistoas, mis loogikaseadustele alludes tekitas tunde nagu ei oleks tegu enam Viiniga.. Nad kõik pärinevad Saksa Gümnaasiumist, mis annab lõpetanutele Saksa koolidele vastava lõputunnistuse ja C2 taseme saksa keeles, tagades sisseastumise Viini ülikooli ilma keeleeksamit sooritamata.. Nii neid siia iga aastaga aina enam koguneb, nagu seeni pärast vihma.. Tüdrukud hoiavad kooli kõrvalt lapsi ja kõigil väreleb silme ees 3 kordselt paremini ära tasuv tööturg tulevikus.. Rääkigem siis siinkohal Eesti riigi atraktiivsusest noorte seas.. Atraktiivseks muutub see vaid siis, kui sa seal ise elama ei pea.
Keeltekool on mul iga päev 9-12.00ni, pärast mida jätkub vabakava Viini mõõtmetes.. Täna oli mul enne erasmuse üritust umbes kolm tundi aega linna peal päikest nautida.. Tegin palju pilte ülikooli peahoonest, Staatsoperist, Rathausplatzile rajatud meeletust uisuväljade kompleksist-3 suurt välja + pikad rajad ülejäänud pargi ulatuses ja niisama oma suussulavast 90 sendisest metroojaama võicroissantist..
Kui abielluda, siis vist ikka kaarikuga..?
StaatsOper
Rathausi uisuplats, kuhu päike oli täna metsikult inimesi meelitanud.. Kõikjal sagisid lapsed ja vanaemad ja vanaisad. Koha peal on justkui turg üles seatud, kus on snitslitest kuni soojade kartulikrõpsude ja kuumade jookideni ahvatlusi..
Prantsuse sibulasuppi serveeritakse ikka traditsionaalselt saia seest..
Linna peatänaval paiknev St.Stephan Domkirche, mida hetkel väljaspoolt restaureeritakse, aga seest on see tõesti väga suurejooneline.. Peetakse ühtlasi Viini üheks peamiseks turistinumbriks, kuhu saab ka tippu minna ja Viinile alla pilk heita.. Ootan siis kellegi teist seal teisel pool ekraani ära, et seda koos teha..
Mari ;)
