Aega võiks seljakotiga seljas kanda, sest nendest killukestest, mis tegelikult taskupõhjas vedelevad, ei ole lihtsalt küllalt.
kell 4 hommikul olin jõudnud pea padjale panna, kui kell 6 hommikul helistas Liisa, et öelda, et ta varsti hakkab jõudma, et siis kell 7 hommikul avasin uksi teisele peolt koju jõudnule, kui taaskord kell 9 hommikul helistas issi, et arutleda selle üle, et 24 tundi jutti magamist pärast sõbra 40 aasta juubelit normaalsena näib, kell 10 panin pesu pesema, kell 11 hakkasin pannkooke tegema.
"siis kui keegi oleks mulle kell 7 hommikul, kui ma koju jõudsin, öelnud, et täna kirikusse lähme, siis..."
Pühapäevane Peterskirche armulaud
jalutused...
Liisa
