pühapäev, 25. november 2012
pühapäev, 18. november 2012
Siberi präänikud
Nädalavahetuse minutid said investeeritud postitantsu tundi, teel olles austria poliit-uudiste-saadetesse, lennujaama arrival sektsiooni, kus Siber-Moskva-Wien marsruudilt saabus "uus sõbranna terveks aastaks". Otšen priatno posnokomimsja, Mne savut Lyudmilla. Lyudal olid õnneks käekotti ka mõned iirise Präänikud külakostiks ära peidetud. See on see vene hing ma ütlen. Kuidas sa ikka külla tühjade kätega lähed.
reede, 16. november 2012
kicking ass
Brigitta jagas feissis üht ilusat asja(allpool) ja siis lamiic'i tsikid kurtsid infosulu kohta, niisiis võtan natuke aega ringi vaadata ja mõtteis sõnu tähendusega kirja panna.
Õppisin paar päeva tagasi uue sõna saksas Held või siis Heldin - Superhero. Kangelane. Superman. Mis iganes. Keebiga või keebita, maskiga või maskita. Aga arvan, et võiksime mõelda nii, et kõik me oleme oma elu supermehed ja -naised, kes pidevalt teevad midagi nii ägedat ja on nii ambitsioonikat, et kõik meie selle ümber inspireerume ja ka sama vinged olla tahame. Kui eelmisel nädalavahetusel käisin AIESEC'i konverentsil, siis oli palju selliseid 'you have 30 sec's, write everything you want to atchieve in your life' või 'you have 30 sec's, write down in which kind of world you want to live in' challengeid. Oli palju Miss Worlde, kes ainult maailma rahust, õiglusest ja võrdsusest juttu tegid.. Aga mõeldes oma vihikunurka kritseldatud mõtetele, tahtsin ma sellel hetkel elada ümbritsetuna inspireerivatest inimestest, kellelt on pidevalt midagi õppida. Ja pidevalt see tunne, et ma tahan olla vähemalt niihea ja tegelikult palju parem sinust, on see, mis viib mind edasi. Võrdlusmoment ja ebavõrdsus. Kuidas sa muidu tead, mis eesmärke seada, kui sa ei tea, mis on tunne olla madalamal positsioonil, mitte piisavalt võimekas, mitte piisava kogemusega. Tegelikult olid need 3 konverentsi päeva seal Tsehhi piiri ääres superägedad, motiveerivad, õpetlikud ja kuradi väsitavad. Igahommikune hariduslik programm algas kell 8.00 ja lõppes kell 23.00 paiku, pärast mida suunduti peoruumi, kus pidu kestis 5-6ni, paar tundi und ja kõik üles, pole vahet kui wasted sa oled, aga töö vajas tegemist. Peale praktiliste ülesannete, õpetlike simulatsioonide oli alati iga ülesande/päeva/treeningu lõpus analüütiline arutelu. Ma arvan, et see on kõige vajalikum osa üleüldse. Aru saada ja mõista, mida sa teed ja veelgi enam, miks sa seda teed ja kõige enam, mida sa sellest õppisid ning kuidas sa saad õpitut rakendada tulevikus.
Mõtesta oma tegevust.
'What I want to do in My Life'
jah see viimane, aga siiski esindatud on Beyonce :D
'What kind of world I want to live in'
Eilne päev tõi endaga Austrian Centeris toimuva Carrier Calling Mess'i, kus oli esindatud väga palju Austria ja rahvusvahelisi firmasid, kes pakkusid töökohti, internshippe ja üleüldse teadvustasid enda interkorporatiivset olemust.. Üritus ise oli kiiduväärt ja tänuväärt ka kõigile management/finance/HR/banking alal tegusatele tudengitele ja muidu tühjade kõhtudega eksinutele aka poliitika teaduskonna freelanceritele, kes targa näoga lihtsalt messimelust osa võisid võtta aka mina, aga siiski.. Liisa tuli koju suure saagiga nii füüsilises kui vaimses mõttes. Tuues töötajad tudengitega samale tasemele ja andes võimaluse näost näkku end nii öelda 'maha müüa', teeb jällegi kõik unistused palju rohkem käega katsutavaks.. See reaalne võimalus kuskil Philipsi, Siemensi, Borealise või IKEA ridades töötada on päriselt ka reaalne.
Wo eine Wille ist, ist auch ein Weg. Go for it.
peedihullus on vullutanud Karu tüdrukute südamed. nii hea on lihtsalt. Ja noh Jõuluks paksuks moto järgi tuleb elada niikuinii õige pea. Proovime siis enne jõule natukene teises suunas triivida. Et ikka challengeid igas suunas onju...
Auge um Auge, Zahn um Zahn. Der Stärkere hat immer Recht.
M & L
teisipäev, 6. november 2012
Pull pulli pulli
Nelä ja Änts tulid mõneks päevaks Viii pulli tegema. Antsul oli suur ja uhke cam kaasas ja seetõttu sai ka mõned mäelestuspikid tehtud toredatest hetkedest.
Proovisin esimest korda küpsetatud kastaneid. See tundub olevat siin põhiline talvekuulutaja. Kartulikroketite ja kastanimeistrid kolivad oma putkadega tänavale, kui temperatuur juba nulli poole kiskuma hakkab.. Eks uus maitse oli küll, aga pigem imelik ja teistsugune ja mitte midagi 'oh mein got' vallast..
Jõudsime ka viimaste nädalate jooksul juba teist korda Volksteatrisse tükki vaatama.. Kui paar nädalat tagasi käisime Tosca ooperit vaatamas, mis meile ei meeldinud, oma aeglase, dramaatilise sisu ja vähese lavakujunduse poolest. Siis otsustasime, et lähme seekord vaatama operetti. Laupäevases valikus oli Die Lustige Witwe ehk Lõbus Lesk, algupäraselt kirjutatud Austria-Ungari helilooja poolt. See oli väga tore ja naljakas tükk. Ühes etenduses olid olemas huumor, ballett, varietee, draama, armastusseigad, ooper, huvitavad rekvisiidid, humoorikad ja karismaatilised tegelaskujud, kellega said koheselt mingeid äratundmishetki tunda. Ja mis mulle ka väga meeldib, on see, et Volksteatri operettidel on üleval inglise keelsed tõlked, nii et sa saad sisu huviga jälgida ja mitte oma aju veel vabade õhtutundide arvelt saksa keele küüsis praadida. Kel huvi ja aega, siis soovitan. Novembri kuu Ziel on Volksteatris etenduv ja ammu silmapiiril olnud Carmina Burana Ballett. Nagu Nele rääkis, et ta on Prahas olnud aja jooksul jõudnud ära vaadata 61(arvatavasti nüüd juba rohkem) täispikka filmi, mis ta kõik oma arvustusega märkmikusse üles märgib, siis mõtlesin, et Viinis oleks vist ooperi-balleti-opereti päevik päris asjalik asi..
Täna on ka minu esimene Aiesec'i meeting. Kandideerisin Liisa eeskujul ka selleks semestriks Aieseci Team Memberiks ja asjaolude kokkulangemisel olen ka mina nüüd seal tegev. ehk siis oleks mu ametlik nimetus ICX GCDP Quality TM :D. hahhhahaha, jah see siis on Incoming Exchange Global Community Development Program tiimi liige, mis vastutab Viini vabatahtlikeks tulevate inimeste kvaliteetse Aieseci kogemuse eest, korraldades nende aega siin erinevate ürituste ja treeningute näol.
Bye!
neljapäev, 1. november 2012
oh mein got, wie gut schlafen ist
eilsed tüdrukud
In Boston they ask, "How much does they know?" In New York, "How much are they worth?" In Philadelphia, "Who were their parents?" - Mark Twain aka Samuel Langhorne Clemens
Pärast varajasi ja häguseid ja peavalulisi tööintervjuusid, miks just sina? ja miks just meie? on nii kuradima mõnna end patja heita, kuni järgmise pimeduse saabumiseni, sekka palju Grey Anatoomiaid, väga palju Downtown Abbeyd, mõned Stiilipäevikud, Pealtnägijad. pizza hommikusöögiks ja popcorn õhtutunniks. Alla loputada soovitavalt coca colaga.
Tellimine:
Postitused (Atom)