reede, 16. november 2012

kicking ass

Brigitta jagas feissis üht ilusat asja(allpool) ja siis lamiic'i tsikid kurtsid infosulu kohta, niisiis võtan natuke aega ringi vaadata ja mõtteis sõnu tähendusega kirja panna.


Õppisin paar päeva tagasi uue sõna saksas Held või siis Heldin - Superhero. Kangelane. Superman. Mis iganes. Keebiga või keebita, maskiga või maskita. Aga arvan, et võiksime mõelda nii, et kõik me oleme oma elu supermehed ja -naised, kes pidevalt teevad midagi nii ägedat ja on nii ambitsioonikat, et kõik meie selle ümber inspireerume ja ka sama vinged olla tahame. Kui eelmisel nädalavahetusel käisin AIESEC'i konverentsil, siis oli palju selliseid 'you have 30 sec's, write everything you want to atchieve in your life' või 'you have 30 sec's, write down in which kind of world you want to live in' challengeid. Oli palju Miss Worlde, kes ainult maailma rahust, õiglusest ja võrdsusest juttu tegid.. Aga mõeldes oma vihikunurka kritseldatud mõtetele, tahtsin ma sellel hetkel elada ümbritsetuna inspireerivatest inimestest, kellelt on pidevalt midagi õppida. Ja pidevalt see tunne, et ma tahan olla vähemalt niihea ja tegelikult palju parem sinust, on see, mis viib mind edasi. Võrdlusmoment ja ebavõrdsus. Kuidas sa muidu tead, mis eesmärke seada, kui sa ei tea, mis on tunne olla madalamal positsioonil, mitte piisavalt võimekas, mitte piisava kogemusega. Tegelikult olid need 3 konverentsi päeva seal Tsehhi piiri ääres superägedad, motiveerivad, õpetlikud ja kuradi väsitavad. Igahommikune hariduslik programm algas kell 8.00 ja lõppes kell 23.00 paiku, pärast mida suunduti peoruumi, kus pidu kestis 5-6ni, paar tundi und ja kõik üles, pole vahet kui wasted sa oled, aga töö vajas tegemist. Peale praktiliste ülesannete, õpetlike simulatsioonide oli alati iga ülesande/päeva/treeningu lõpus analüütiline arutelu. Ma arvan, et see on kõige vajalikum osa üleüldse. Aru saada ja mõista, mida sa teed ja veelgi enam, miks sa seda teed ja kõige enam, mida sa sellest õppisid ning kuidas sa saad õpitut rakendada tulevikus. 
Mõtesta oma tegevust. 

'What I want to do in My Life'
jah see viimane, aga siiski esindatud on Beyonce :D

'What kind of world I want to live in'

Eilne päev tõi endaga Austrian Centeris toimuva Carrier Calling Mess'i, kus oli esindatud väga palju Austria ja rahvusvahelisi firmasid, kes pakkusid töökohti, internshippe ja üleüldse teadvustasid enda interkorporatiivset olemust.. Üritus ise oli kiiduväärt ja tänuväärt ka kõigile management/finance/HR/banking alal tegusatele tudengitele ja muidu tühjade kõhtudega eksinutele aka poliitika teaduskonna freelanceritele, kes targa näoga lihtsalt messimelust osa võisid võtta aka mina, aga siiski.. Liisa tuli koju suure saagiga nii füüsilises kui vaimses mõttes. Tuues töötajad tudengitega samale tasemele ja andes võimaluse näost näkku end nii öelda 'maha müüa', teeb jällegi kõik unistused palju rohkem käega katsutavaks.. See reaalne võimalus kuskil Philipsi, Siemensi, Borealise või IKEA ridades töötada on päriselt ka reaalne. 
Wo eine Wille ist, ist auch ein Weg. Go for it.


peedihullus on vullutanud Karu tüdrukute südamed. nii hea on lihtsalt. Ja noh Jõuluks paksuks moto järgi tuleb elada niikuinii õige pea. Proovime siis enne jõule natukene teises suunas triivida. Et ikka challengeid igas suunas onju...

Auge um Auge, Zahn um Zahn. Der Stärkere hat immer Recht.

M & L