Wir sehen uns in München!

bussi!

Trick or treat? That time of the year, when snowflakes had a battle with green leaves and they won. What the hell, we also give up! Let's pretend it's christmas and let's treat ourselves with white chocolate-strawberry-cupcakes and let's get spoiled with some Österreichisches grüner Veltliner under the gleaming lightning of crystal chandeliers at Vienna's Operahouse..

Taking it one day after another. Today, for example, was the day for 8 km of cycling, 16 km of run and other little efforts to make your tummy nice and tight.. Some of it was delivered in snowing Prater alley, where carriages were passing you under the dark park lanterns. Felt like in the Sherlock Holms movies.. Love the time of vacation when you just take care of your health and body. But, of course also the soul can not be underestimated, so it was decided that all the good partyspirit is going to be taken care of in Munich. And I wanted to share the knowledge about what is happening in the world, in the metropols we see as centers of the world : The Dark side of Dubai - Johann Hari reports

think-tank

I found this interesting saying from one video, that you don't need to be anti-men to be pro-woman. It's somehow so true.. All this (i tend to say)Scandinavian Crazyness about gender equality has gone a litte bit too far. I find our genders to be born with these natural desires and preferences already coded into our blood. For me the code clearly says guns for boys and sexy lingerie for women. Of course it is not always this way, but like 80% it still is this way and yet they are making the 20% to take the lead. In other way I consider it to be the type of our personality, our upbringing.. that you either agree on or disagree on. You can't criticize a girl wanting to play with cars so you can't also interpret a girl playing with dolls as a society's compulsion. As you can't pull the string from both sides. 

Pick one and stay true to your visions.

work-life-balance

jooksujalul läbi nädala, la-la-la-laupäevani välja, tuleb see üks ainus hingehetk enne pühapäeva, mil hakkad juba uue nädala peale juba mõtlema. Can't get better than this.!.

Puhtsüdamlikult tunnen rõõmu oma igapäevastest OSCE miitingutest, kus sadade saadikute seas oled justkui saduldatud kuskile maailmaasjade otsustajate sekka. Ka seal tagareas on päris päris see tunne mõistatada mingi riigi sõnavõtu või vaikimise tagamaid. Seda ehk olengi diplomaatia maailmas enim õppinud, et igal sõnal punktil ja pausil on oma kindel sõnum. Üks pidev Interpretatsioon ning laveerimine sõnade vahel.

Iga reedeselt koguneb alternatiivne ümarlaud, Stammtisch, noorte internidega kuskile kohalikku baari, kus silmaringi avardumine jätkub juba vabamas vormis. Väga põnev on tegelikult see work-life-balance teema, sest varasemalt on minu jaoks töö alati võrdunudki eluga, sest tantsimise maailmas vist teisiti väga ei saagi. Poliitikas aga on üks täiesti eristatud teisest. Saadikud esindavad tööl olles oma valitsust ning tihtipeale ei kajasta ametlikud seisukohad üldse isiklikku arvamust. 

Aga "tööaeg" ma ütleks võrdub 24 tunniga ööpäevas. Kohustuste täitmine algab tavaliselt hommikusöögiga, mil kohtuvad ainult kindlad kutsutud saadikud, et arutleda vastavate huvide kattumist ning võimaliku "sõpradeleeri" loomise üle. Sellele järgnevad kohtumised majanduse, julgeoleku või inimõiguste vallas kuni lõunani, mis tavapäraselt on jällegi kindla saatkonna ja kindlate kaaslaste seas paika pandud juba kalendris sekretäri poolt. Edasi jällegi miitingud kuni aeg on õhtusöögi käes. täpselt samas vormis ent uues kohas, uute "sõpradega". Diplomaatia jätkub sinu autos ja ka kodus, mis jällegi kuuluvad Eesti riigi seadusandluse alla. Tundub, et siiski puudub igasugune work-life-balance leidmise võimalus. Seega on nii oluline siduda enda amet enda kirega. Ma julgen ehk öelda, et olen leidnud oma teise kire. Diplomaatia sinu ümber ja sinu sees.

Backyard

 Morning Date

Lunch Date

Dinner Date

 Crazy tourists spazieren

 Oh my! Das beste Essen in der ganzen Wien.

           

Pisut päikest ning palju tormi. Tuulest viidud on vägagi Viinile kohane väljend, sest isegi südasuvel on jahutav Briis teada tuntud kaaslane.. Nagu ka praegu on kavala kevade päikese ja 17 kraadi juures imelik lasta end ballerinadel ja jakikestel minema kanda, sest varem või hiljem peab mütsid ja kindad jälle käeulatusse asetama.. Aga seniks võime kütta keha Olav Ehala ja sõprade seltsis Eesti Saatkonna ruumides, kus samba ja rumba samme EV aastapäeva auks koos kasekeste ja kohukestega harjutada saab.. Kõrvale traditsionaalselt usaldusväärseks kujunenud Vana Tallinna poiss, kes oma magusa mekiga juba keelt niisama mõtteis alla viib. Hea kui nende esmaspäevast reedeni kohustuste kõrvale on jäetud aega ka kahele laisale lontrusele, mis laupäeva ja pühapäeva nime all sulle igati mõnnat lohutust pakuvad ja enamasti kuskile kohalikule turule jalutama kutsuvad.. Turgudega seoses hakkab meil märtsi lõpust, eestlastele natuke rohkem seotud munadega/kohalikele natuke rohkem seotud jänkušokolaadidega, ülestõusmispüha vaheaeg. Linnapildis tähendab see mitmeid värvilisi Ostermärkte - Lihavõtte teemalisi turuväljapanekuid ja kirikumuusikakontserte :)

pisut päikselist paastukuud

Märts oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta esimene kuu. Nii on ka meil Kõik uus märtsi kuus. Uue kodu, töö ja loodetavasti peatselt algavate magistritundide kõrval saame nüüd vist suveni toituda tädi Vilma ja onu Salvesti retseptide abil.. Pakime oma elu banaanikastidesse ja laseme nad kohalikul Igoril sõidutada otse Belvedere lossiaia kõrvale. Suvised hommikujalutuskäigud seal aurava kohvitassiga on juba check listis oma järge ootamas..

        

aa ja seda ka, et suvi peaks meile saabuma juba järgmisel nädalal, kui ilma lubatakse +15 ja ainult siravat päikest kirkas sinises taevas! Nii, et kellel lumehangedest kott ees, siis...