neljapäev, 31. juuli 2014

Pärast kolme päeva vihma võtsin südame kokku ja jalad alla ja ütlesin endale, et kui kiiresti töölt ära minna siis jõuab ka täna jooksma! Kõht oli veel lõunast täis ja võtsin ette pikema vahemaa. Naljakas, et olen enda jaoks avastanud täis kõhuga jooksmise- jõuab paremini, pikemalt, kiiremini ehk üldiselt vastupidavus on palju parem, kui umbes tunnikese enne kõhu täis sööb. Seni oli pikim distants mida olen läbinud 12-13 km. Täna tegin 17, vahepeal ka natuke sadas, mis oligi natuke mõnus ja värskendav. Ainuke asi, et lompidest ümberjooks ja ülehüpped ja lendav pori hakkasid natuke pinda käima.. Kokkuvõttes tuli aeg 1 tund ja 16 minutit. 
Go-Go-Go!
Nüüd aga tuleb vahele Stephi sünnipäeva tripp Regensburgi.. Igatahes võtan jooksutossud kaasa, ja ka mõned pohmellitabletid, et siis laupäeval ehk saab ka päeva ära kasutada, kui muidugi taevas lubab.
#44päevaTallinnaMaratonini

kolmapäev, 30. juuli 2014

Kui vihm otsustab, et kolm päeva järjest jooksma ei saa minna, siis tuleb leida muud võimalused äikese, tormi, välgu ja paugu hirmust jagu saamiseks. Kõikide kõige paremate lugude ja bassi rütmi taustal tegin maailmahead pastat, lõin läikima kogu korteri, tutvusin oma raamaturiiuliga, pakkisin asju, pesin pesu, küpsetasin töö juurde neid õigeid Subway tripple chock küpsiseid, ja nüüd istun siin, selg surutud nurka sellel armetul roosal taburetil, mängib the Edge of Glory ja ootan, et see välk ja pauk minema läheks. Mine minema, palun.

esmaspäev, 28. juuli 2014

If you ever have doubts about whether being a mom should be counted as a job, then make no mistake - it is a 24/7 full on, day and night constant position. Only with the exeption that no leaves are possible, no mistakes are left unnoticed, and no guidebooks are always right. 


pühapäev, 27. juuli 2014

a beautiful week of 37 km on the run and 30 on the bike
7 more to go until the half marathon
 Feeding My body  ---  Feeding My horses

Feeding My Life


kolmapäev, 23. juuli 2014

Summer Hue

päikeselapsed Mia ja Matteo
 Donau Insel Festil tegime Alexi ja Liisaga mõned räpivärsid kohaliku hiphop crewga ja tantsurütmid electrobiidi järgi ja lõpetuseks karjusime hääled minema Sweet Home Alabama saatel. Mõn-Na.
Suvi, töine ja kiire, jätkub samas rütmis edasi, natuke üle kuu veel minna, kuni lõppeb töö ja lõppeb ka suvi ja algab kool :D Ei, pole hullu midagi. Vahele jääb üks Septembrikuine Eestimaa :) Ja pealegi, tuleb neid suvesid veel, millal ehk töötama nii palju ei pea. Või kui peab, siis ehk makstakse natuke vaevatasu ka... haha. Jah, natuke naljakas on küll täita tihtipeale samu ülesandeid, mis tavatöötajad, aga ainult selle vahega, et nemad teenivad Eesti presidendist enam, sina aga üritad hommikuti kodus lõuna kaasa pakkida...
Nobedate näppude sagedusel edasi!
Õnneks on eesti diplomaatide koondis, kes neid õhtuid päris edukalt sisustanud on. Neegrirüü on ka Krawas juba hangitud, ja bassein Viini kohal jahutab ka mõnusalt!
suve sumedat

teisipäev, 22. juuli 2014

The Empire of Lies
“How did you go bankrupt?”
“Two ways, gradually and then suddenly”
Ernest Hemingway
To understand Russia’s lighting fast descend into the abyss one has to understand a simple truth that many (myself included) suspect all along: Russia was and is a failed state. What is seen from the outside is just a facade imitating a functional country and government. High oil prices, residual infrastructure of USSR and internal mass propaganda machine maintained the illusion for more than a decade.
The idea that Africa is naturally divided into countries, which black Africans are supposed to live and die in, is a colonial illusion. According to Aviva Chomsky, daughter of famous American intellectual Noam Chomsky, the idea that people should be divided by citizenship or into different political categories with differential rights exists to maintain islands of prosperity and privilege. Obviously, people who reside in these islands have an interest in preserving them and in rationalizing their own access to them.

esmaspäev, 14. juuli 2014

the story of two proud sisters and even more proud dad

Masters of Arts in Business, die Liisa Karu

the story of the pink crisp bacon on my plate

preparing myself a full pack of bacon. fried and crisp.. mmm so delish! after eating 4 strips, and having 4 left on my plate, and even though I have a salad on the side, starting to have doubts.. should i finish or not? going to google, googling 'crisp bacon calories' answer: 541. Shit. and realizing while doing that I already ate the remaining 4. Oh, what the hell. Should i become vegetarian? No, def never. Should I go running? yes, please.

teisipäev, 8. juuli 2014

Näita mulle maailma kõige halvemat õppurit, oh wait! see oled ju sina.

laupäev, 5. juuli 2014

17 aastat tagasi ühel augusti kuu kuumal päeval astusin ma ühest Kadrioru rohelise puumaja vanast ja krääksuvast puu-uksest sisse trennisaali, kus parasjagu väikesed tüdrukud ringis soojaks jooksid, sossuks, nagu oli meil kombeks öelda. Trenna samal ajal alati vaatas läbi erinevaid plaate ja otsis muusikat, mis on omajagu naljakas, sest 9 aasta väletl toimus soojaks jooksmine AINULT Boney M'i plaadi saatel. Jah minu lemmik oli Ra-Ra-Rasputini lugu :D Sel samal päeval läksime ka õue rahvastepalli mängima maja kõrvale muruplatsile. Suutsin kohe ka libastuda ja oma põlve marraskile tõmmata, aga selle peale võttis trenna mind sülle ja pani teelehe peale. Mäletan seda hetke siiani väga selgelt. Me olime jaotatud minu mäletamist mööda 3 gruppi, esialgu kuulusin kõige "madalamasse" Ave rühma, kust edasi liikusin Trenna "väikeste" rühma ja sealt edasi said meist suured. Tähtsad Suured tüdrukud, kellele väikesed alati uhkusega alt üles vaatasid. Teekond nende tüdrukutega ei ole kindlasti veel läbi, ega arvatavasti saagi kunagi otsa. 
17 aastat
HHNM