17 aastat tagasi ühel augusti kuu kuumal päeval astusin ma ühest Kadrioru rohelise puumaja vanast ja krääksuvast puu-uksest sisse trennisaali, kus parasjagu väikesed tüdrukud ringis soojaks jooksid, sossuks, nagu oli meil kombeks öelda. Trenna samal ajal alati vaatas läbi erinevaid plaate ja otsis muusikat, mis on omajagu naljakas, sest 9 aasta väletl toimus soojaks jooksmine AINULT Boney M'i plaadi saatel. Jah minu lemmik oli Ra-Ra-Rasputini lugu :D Sel samal päeval läksime ka õue rahvastepalli mängima maja kõrvale muruplatsile. Suutsin kohe ka libastuda ja oma põlve marraskile tõmmata, aga selle peale võttis trenna mind sülle ja pani teelehe peale. Mäletan seda hetke siiani väga selgelt. Me olime jaotatud minu mäletamist mööda 3 gruppi, esialgu kuulusin kõige "madalamasse" Ave rühma, kust edasi liikusin Trenna "väikeste" rühma ja sealt edasi said meist suured. Tähtsad Suured tüdrukud, kellele väikesed alati uhkusega alt üles vaatasid. Teekond nende tüdrukutega ei ole kindlasti veel läbi, ega arvatavasti saagi kunagi otsa.
17 aastat
HHNM
