teel olles

Iga päevaga üha lähemale selle järgmise eesmärgi täitmiseni. Me ei lõpeta oma eesmärke, me näeme vaeva, et need täita. Me oleme seanud piirmäärad, mille järgi kalkuleerida sinu väärtust. Keeled? Kraad? Töö? Kogemus? Vanus? Nahavärv? Tunnustused? Omandid? Nende järgi oleme õppinud nii osavalt analüüsima ja kritiseerima ja vajadusel lausuma, et sa ei ole piisavalt hea. Meie headus on tihtipeale niivõrd kahjustatud teiste inimeste pilkude läbi, et enam isegi oma headust üles ei leia või ei tea, kust otsida. Sellepärast on vaja hoida oma indu kõrgemal teiste pilkudest, teiste piirmääradest, et kuulda selles ühiskonna müras enda südant. Ja uskuda iseendasse iseendasse iseendasse. Sest enne igat eesmärki on ju see insurmountanable tunne, et noo kui ma sinna jõuan, siis ma olen küll valmis. fertig. tehtud. Ja jällegi on iga see esmapilgul ületamatu eesmärk tagasivaates vaid üks hetk. Too kord. siis kui ma... olin, ükskord, seal.. Lõpuks, saavad kõik need suured asjad kokku pakitud väikesteks eluetappideks ja lisatud sinna suurde pagasisse, mis kannab sinu nime. Ja ainus, kes seda seljas kannab oled sina. Kuula oma südant, ära kahetse, tee viib vaid edasi.