siis kui töövestluse välja mõeldud ning oodatavad vastused tuleb enne tänaval vihikusse kirjutada ja pähe õppida, sest desperate times call for desperate measures ja julgeid hunte pealehakkamine ei murra, seda sööme me lõunasöögiks..
Ülioolis võtan viimaseid bakalaureuse tunde, mis hetkelise filosoofilise temaatikaga paneb isegi juba praegu igatsema neid informatiivseid seminare rahvusvahelises keskkonnas, kus iga teine kaastudeng oma aktiivsuse, laia silmaringi ning intelligentsusega sind inspireerivad... Täna lahkasime 7 tundi järjest Euroopa integreerumise ajalugu ning selle võimalikkust täna, ühtseks riikideüleseks föderatsiooniks. Ning kuidas antud dilemma on maailmas alati ja ainult tõstatatud vaid kriiside olukorras. Kuidas Peace in Europe oli Peace for Europe ning kuidas täna Peace in Europe ei ole Peace for Europe, sest võtmerolli tänasel julgeolekuareenil ei mängi ei Inglismaa, Saksamaa ega Prantsusmaa. Seega rahu nende riikide vaheliselt ei tähenda rahu neile riikidele, kes on ohustatud väljapoolt Euroopa piire. Professor rääkis loo, kuidas tema juura magistratuuri ajal küsis üks üle 90 aasta vana kirjanik temalt, et miks te advokaadid, päevast päeva, lahates õigsuse ja õigluse olemust ja rakendumist, ei arutle selle kõige tähtsama üle? Miks te ei süüdista või nõua vastuseid nendelt, kellele kuulub kõige suurem võim kogu maailmas? Miks te ei ole kunagi nõudnud vastuseid sõnaraamatute ja dictionary'de koostajatelt, kes loovad kõik definitsioonid maailmas, millega te päevast päeva oma õiglust ette ja taha nõuate? "The Real Power is the power of definition. Who defines What?"
M & L
