Tõusime just siis kui Päike otsustas ka pilve tagant välja tulla ja kui üldse ei tulnud panime lohutuseks paar Kalevi vahvlikommi suusapüksi tasku, et siis kui kondlis aega kaarti lugeda ka põsekese magusaks saaks. Suusakeskus Sölden, kus austrialaste asemel on maad võtnud rikkad venelased, musta karusnahka riietunud ossid, oli suurem asi oma Apres Ski ja väiksem suusanõlvade koha pealt. Meie asusime 1300 m kõrgusel , kuid kõrgeimad liftid viisid 3400 m peale. Päevadel nägime rohkem pilvi ja vähem päikest, kuid see-eest olid ööd täis igasugu meeldivaid maitseid ja meelitavaid šnapse. Võõrastavalt tuttav paradoks leidis jälle aset nende päevade jooksul koduste keskel. Kui emapiimaga kaasa antud muutub nii harjumuspäraseks, koputab keegi sulle õlale ja ütleb, et kodu pole enam kodus. Aga kui nali kõlab ikkagi nalja keeles ja viin tuleb kapist sügavkülmana ja siidri sisse jääd pannes, ei leia keegi, et tegemist on äärmiselt veidra ettevõtmisega on hea tõdeda ühtivaid tõekspidamisi. Aga pole vahet kas neljakesi või 1,3 miljonikesi jääd sa ikkagi vähemuseks seal, kus arvad end ikka õige tegija olevat - Saunas. Meie bikiinide või rätikutega olime seal pensionäride bordellis kui unglaublich võõramaalased, kes arvatavasti pole kunagi saunas enne käinud, ega tea, et seal ollakse alasti ja et jalge alla asetatakse alati rätik ning soome saunas on normaalne 60 kraadi juures lesida. "Leili viskamine" seejuures on kui puuduva kasuteguriga tegevus, et lisada natuke atraktiivsust saunas käigule. Lõpetuseks viisime oma puhkavad hinged Staatsoperisse balletti vaatama ja kirikutesse uudistama ja ikka snitslit sööma ja ikka sacheri torti maitsma, et ilus ja sätendav täpp Viini kohal saaks auliselt asetatud.
M & L