Food-for-Thought

16.mail korraldati Viini Ameerika majas küberjulgeolekut käsitlev loeng, kus esinejaks oli Obama administratsioonis rahvuslikus julgeolekunõukogus töötanud, kuid nüüdsest erasektoris tegutsev Melissa Hathaway. Loeng möödus jällegi teiste pintsaklipslastest meesekspertide keskel, kuid siiski oli õhkkond mõnusam, kui riigisiltide taga istudes ning lõpetuseks aitas ka väike vein ja suupisted sõbralikumale arutelule kaasa.

Huvitavaid fakte interneti levikust:

•        1969.a saadeti esimene e-mail 2 ülikooli vahel → täna vahetatakse 300 bilj e-maili 1 päevas  
• 1972.a toimus esimese faili vahetus → täna võiks 1 päeva failivahetus täita 168 milj DVD
• 1982.a leidsid arvutid kasutust vaid hariduse ja sõjavaldkonnas → tänaseks on see levinud globaalselt üle maailma
• 1990.a loodi World-Wide-Web(www) → täna tehakse 2 milj otsingut 1 minutis
• 1992.a loodi Instant Messaging ehk vahetu sõnumside → täna tehakse kiirsõnumite läbi 20 milj pildi klikki ja vaadatakse 1,3 milj videot 1 minutis
• 2002.a arendati välja sotsiaalvõrgustikud → täna külastab Facebooki lehte 6 milj kasutajat 1 minutis

Tänaseks on Internet kättesaadav 20% maailma rahvastikule ning 35% inimkonnast on Internetis esindatud. 2020.aastaks on igal indiviidil keskmiselt 10 erinevat elektroonikaseadet. Samamoodi levib e-süsteemidele põhinev haldus kõikidesse valdkondadesse nagu näiteks energia- ja tarbimisvaldkonda(maksesüsteemid), tervishoidu, transpordi-, jaemüügi- ja keskkonnavaldkonda ning ka tööstuslikesse juhtimissüsteemidesse. Seega on e-süsteemidele põhinev riiklus aina enam haavatav küberohtude poolt. Näiteks olid voolukatkestused esimesteks infrastruktuuri alt vedamise tundemärkideks, sest süsteemid olid loodud sõltuvaks internetist. Seega võib võtta Põhja-Koread, kui kõige paremini küberohtude eest kaitstud riiki, sest puuduvad välja töötatud internetile tuginevad riiklikud süsteemid.

Võitluses küberohtudega on strateegia võtmemõisteteks vastutus ja usaldus, sest internet on jagatav väärtus ning kõik sõltuvad sellest üheselt. Kahjustades teisi, kahjustame me iseennast. Seega on ka nägemus, et küberkuriteod vastandaksid 2 riiki nagu füüsilises sõjas vähe tõenäoline.

Sotsiaalsete võrgustike uurija Kazmair rääkis ka Interneti leviku negatiivsest mõjust inimestele endale. Rõhudes sellele, et pidev online olek vajab tasakaaluks ka offline aega, kus inimesed saaksid areneda ja kasvada, ilma pideva sotsiaalvõrgustike mõjuta. Ta rääkis veel ohtudest, kus inimesed muutuvad infonarkomaanideks, kus reaalset lisaväärtust loob vaid väike osa ja teised vaid jagavad või like’ivad kellegi teise poolt juba jagatud või like’itud teavet. Sotsiaalvõrgustikud vajavad rohkem inimesi, kes suudaks informatsiooni kuulata, seedida ja analüüsida vastukaaluks neile, kes pidevalt postitavad ja jagavad juba kuuldut. 21.sajandi amet kannab kindlasti nimetust sotsiaalinsener kajakambris. Seda eelkõige nende võlude pärast, mida internet meile loob – teenida palju, väheste ressurssidega, lühikese aja jooksul.